Toomase reis Vanuatule

Lennufirma töötajana saame poole aastat pärast peale tööle asumist kasutada ID Travel’i teenuseid. See on ülemaailmne lennufirmade vaheline piletimüügisüsteem, mis loodud lennundustöötajate lähetuskulude kokkuhoidmiseks. Piloodid ja ka lennusaatjad peavad väga tihti alustama oma tööpäeva mitte kodubaasist vaid hoopis mõne teise riigi lennujaamast. Et sinna saada võimalikult väikeste kuludega, on lennufirmad omavahel kokkuleppinud, et lendamine teise ettevõtte liinivõrgus toimub oluliselt soodsamatel tingimustel kui tavapiletit ostes.

Aga selles süsteemis on lubatud osta pileteid ka isiklikeks puhkusereisideks. See õigus laieneb tavaliselt ka töötaja perekonnale ja mõnedel juhtudel saab kaasa võtta ka paar sõpra. Nii asusin minagi mõni aasta tagasi teele Vanuatu poole. See on saareriik, mis asub Eestist nii kaugel, et kaugemale ei saa vist enam minnagi.

Lendasin sõbraga Tallinnast Varssavisse kasutades partner LOTi ID-piletit. Peale mõnetunnist Poola pealinna lennujaamas ootamist, lendasime edasi Tokiosse. ID piletiga puhkusereisi tehes on see nüanss, et peale saab siis, kui seal on vabu kohti. Mida suurem on aga lennuk, seda lihtsam on kohta leida, sest alati on keegi, kes reisile ei tule. Ma pole veel kordagi maha jäänud. Aga Varssavis selgus selgus, et vabu kohti on ka äriklassis. Maksime 100-eurostele Varssav – Tallinn piletitele veel sama palju otsa ja olimegi äriklassis. Ja see oli tõeline elamus. Meile pakuti ohtralt süüa ja juua, laiad ja mugavad toolid sai muuta voodiks. Tõeline luksus paarisaja euro eest!

Tokiost lendasime edasi Uus-Kaledoonia pealinna Noumeasse. Peale paari päeva selles eksootilises saareriigis lendasime Vanuatu lennufirmaga täiesti tundmatusse. Sellele lennule pidime ostma päris piletid, kuna meil Nordical polenud nii kauge ja väikese lennufirmaga vastavat lepingut.

Peale paaritunnist lendu Vaikse ookeani kohal maandusime imepisikeses saareriigis, millel nimeks Vanuatu. Pealinn Port Vila on tegelikult üsna tsiviliseeritud koht, kuid meid huvitas hoopis džunglirahvas, kes elab endiselt väga traditsiooniliselt ega ole moodsamat elu omaks võtnud. Kogenud teejuht viis meid järgmisel päeval auto kastis sügavale džunglisse, ühte külakesse kus meid võeti vastu piduliku tantsuga. See on üks väheseid kohti maailmas, kus nimesed elavad veel ainult loodusandidest, nad ei kasuta raha, ei kogu varandust ja uskuge või mitte, nad on ühed õnnelikumad elanikud siin planeedil.

Vanuatul asub ka maailma kõge kergemini ligipääsetav tegevvulkaan. Ronisime öösel sõbraga selle otsa ja vaatasime punast, pulbitsevat laavat ning ootasime päikesetõusu. Tundsime kuidas koduplaneet läbi selle kraatri hingab. See kõik on sõnulkirjeldamatu.

Seda reisilugu võiks muidugi pikalt jätkata, aga ehk on sul endal soov meie töötajana samasugune reis ette võtta ja seetõttu jätan sulle ka midagi avastamiseks. Ja kui Vanuatu tundub liiga kaugena, siis Pariis või Barcelona on selle saareriigiga võrreldes kõrvalkülad Tallinnale. Jah, lennufirmas töötades muutub maailm palju väiksemaks, ja see on äge tunne!